Juba 20. sajandi alguses, kui tehti alles esimesi samme mineraalväetiste, keemiliste taimekaitsevahendite ja muude tänapäeva põllumajandusele omaste võtete rakendamisel ning põllumajanduse ühekülgsel kasumlikkusekursil, täheldasid tähelepanelikud maaviljelejad kultuurtaimede vitaalsuse ning põllumajandussaaduste kvaliteedi ja maitseomaduste langust. See ajendas neid pöörduma Rudolf Steineri poole, et leida lahendusi tekkinud probleemidele ja uusi ideid põllumajanduse edendamiseks.

1924. aastal viis Rudolf Steiner Karl von Keyserlingki (1869–1828) ning teiste huviliste palvel ja kutsel läbi kursuse, kus ta esitas vaimuteaduslikud seisukohad põllumajanduse edendamiseks. Loengkursus stenografeeriti ja avaldati hiljem raamatuna (Põllumajanduskursus, GA 327). Kursus toimus nelipühade aegu Koberwitzi mõisas Breslau lähedal (praegu Poola riigi alad). Steiner pidas u 100 osavõtjale 8 loengut, millele järgnesid arutelud. Teemakäsitlus ulatus Maa ja kosmose vaheliste seoste ning substantside kui vaimsete jõudude kandajate kirjeldustest kuni konkreetsete praktiliste nõuanneteni. Erilist tähelepanu pöörati loengutes maa elavdamise ja selle viljakuse pikaajalise säilitamise vajadusele. Põllumajanduskursusel esitatule toetudes arendati järgnevatel aastakümnetel välja bioloogilis-dünaamiline põllumajandusviis, mis hõlmab nii maaharimist, loomakasvatust, seemnekasvatust kui ka maastikuhooldust. Biodünaamilisele põllumajandusviisile orienteerumine eeldab siiski arusaamist ka neist loodusprotsessidest, mis pole meelelisele vaatlusele kättesaadavad.

Biodünaamilise põllumajanduse keskseks mõisteks on põllumajandusettevõte kui iseseisev organism oma eripärade ning võimalikult suletud ja tasakaalustatud ainete ja jõudude ringlusega. See on saavutatav üksnes kasvatatavate taime- ja loomaliikide mitmekesisusega. Seetõttu on loomade, eelkõige veiste pidamine kohustuslik ja seda ka väetisemajanduse seisukohast. Põllupidamine ei piirdu üksnes maaharimisega, vaid laieneb kogu ümbritsevale maastikule – olulised on põllu- ja metsamaa õige vahekord, põldudevahelised hekid, tiigid jms. Viljavaheldus, haljasväetis, liblikõieliste kasvatamine, umbrohutõrje agrotehnilised võtted on standard nagu mahepõllumajanduseski.

Erinevalt mahepõllumajandusest kasutatakse spetsiifilisi biodünaamilisi preparaate, et vahendada nii taimedele kui ka mullale kosmilisi jõude ning mõjutada selles toimuvaid muundumisprotsesse. Nende valmistamisel ja kasutamisel peetakse silmas kosmilisi konstellatsioone ja seoseid. Biodünaamilise põllumajanduse võtete ja osalt homöopaatilistes kogustes kasutatavate preparaatide mõju saaduste kvaliteedile on tavaliste loodusteaduslike meetoditega raske mõõta, sest mõjutamine toimub mitte niivõrd ainelisel vaid eelkõige subtiilsete jõudude tasandil. Selleks on aga välja arendatud spetsiaalsed „piltiloovad” meetodid.

Biodünaamiliste preparaatide kasutamine mõjub tasakaalustavalt. Näiteks võib olla saak biodünaamilises põllumajanduses võrreldes mahepõllumajandusega väga soodsal aastal väiksem, seevastu kehval aastal kõrgem. Preparaatide kasutamisel pole eemärgiks maksimaalne saak, vaid stabiilsus, biodünaamikute ringkonnas nimetatakse seda „harmoniseerimiseks”.

Šveitsis korraldatud mitmeid aastakümneid kestnud võrdluskatsed tava-, mahe- ja biodünaamilise põllumajandusviisi vahel näitasid eriti viimase puhul mullapinna viljakuse märgatavat tõusu. Sellised olulised parameetrid nagu biomass, vihmausside hulk, kasulike putukate arvukus ja taimede liigiline mitmekesisus suurenesid biodünaamiliste preparaatide kasutamisel. Darmstadti Biodünaamilise Uurimisinstituudi uurimistulemused näitasid, et biodünaamilist meetodit rakendades suurenes juba mõne aasta pärast hüppeliselt liigiline mitmekesisus, mikroorganismide ja huumuse hulk mullas.

Tänu Maria Thuni ligi 50 aastat kestnud uurimistööle ja võrdluskatsetele on kosmiliste rütmide ja biodünaamiliste preparaatide kasutamine põllumajanduses põhjalikult läbi töötatud ning osa tulemustest külvikalendri soovituste kujul avaldatud. Külvikalendrit avaldatakse ka eesti keeles.

Biodünaamilise liikumise koordineerijaks ja propageerijaks on Goetheanumi juures asuv põllumajanduse sektsioon, mis pakub korraldatud ürituste, kursuste ja konverentsidega mitmekülgseid võimalusi enesetäienduseks, kogemuste vahetamiseks, otsekontaktideks ja koostööks inimestele üle kogu maailma.

1997. aastal rajati Demeter-International, mis ühendab iseseisvaid biodünaamilist tootmist sertifitseerivaid organistatsioone koostööks õiguslikes, majanduslikes ja vaimsetes küsimustes. Hetkel on sel 17 liiget ja 7 külalisliiget Euroopast, Aasiast, Ameerikast, Aafrikast ja Uus-Meremaalt. Liikme staatus eeldab funktsioneeriva Demeteri sertifitseerimissüsteemi olemasolu, külalisliikmeks saab olla ka muu Demeter-Internationali eesmärke toetav organisatsioon. Demeteri sertifikaati ja Demeteri kaubamärgi kasutamise õigust omab ligi 5000 tootjat ja töötlejat 45 riigis.

Eestis ühendab biodünaamiliste põhimõtete rakendajaid ja huvilisi Eesti Biodünaamika Ühing.